Sisekommunikatsiooni ja tervisemõjurite audit

Edukas sisekommunikatsioon ning tervise- ja töötajasõbralik töökoht tõstab produktiivsust, vähendab haiguspäevi, aitab kaasa maine paranemisele ning võimaldab leida parimaid töötajaid.

Meil on tervise- ja töökommunikatsiooni meeskond, kelle eesmärk on muuta koostöös organisatsiooniga töökeskkond tervise- ja töötajasõbralikumaks. Meie kollektiivi kuulub kommunikatsioonijuht, kogemusnõustaja ja tervise edendaja, kel on kogemus sarnaste uuringute läbiviimisel ning olukorra parandamiseks mõeldud tegevuskava koostamisel. Teeme seda enda väljatöötatud ja testitud meetodil, mille käigus hindame tervisemõjureid ja töökeskkonna mikrokliimat kombineeritud uurimismeetoditega. Uuringu lõppedes loome ettepanekutest ja soovitustest koosneva tegevuskava, mida hiljem vajadusel juhtida aitame. Seda kõike selleks, et aidata kaasa töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu loomisele töökeskkonnas, mis tagab iga tüüpi organisatsioonile motiveeritud personali ja paremad tulemused!

Töökeskkonnast hoolimise vajalikkuse kohta loe rohkem siit

Huvi korral kirjutage meile info@msmedia.ee

Kaisa Liiv

Liitusin MSMedia kollektiiviga, et süveneda organisatsiooni kommunikatsiooni valdkonda. Olen aidanud teha Tallinna Linnakantselei ja Haridus- Teadusministeeriumi sisekommunikatsiooni auditi kvalitatiivuuringuosa, hiljem analüüsinud selle tulemusi ja teinud ettepanekuid olukorra parendamiseks. Lisaks olen saanud kvalitatiivuuringu kogemuse Esta Kaalu seminaridel, mille praktilise osana uurisin tervise mõiste tähendust. Olen osalenud MTÜ Puiduklubi kommunikatsioonistrateegia koostamisel ning loonud tervise edendamise tegevuskava osaühingule Ideal.

Omandasin 2015. aastal magistrihariduse keele ja sotsiaalse kommunikatsiooni erialal, seda pärast kolme aastat tervisedenduse õpinguid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Seal pühendusin tasakaalustatud toitumise ja eluviisi muutust motiveeriva nõustamise õppimisele. Tervise Arengu Instituudi koolitustel olen täiendanud oskusi eluviisi muutust motiveeriva nõustamise osas ning omavalitsuse terviseprofiili koostamise teemal. Mind võib kohata Tervist Edendavate Töökohtade seminaridel kuna kujundan oma praegusest organisatsioonist tervist edendavat töökohta. Tallinna Ülikoolis pühendusin järjest enam töösuhete analüüsile ning ühel hetkel põimusid need kaks üheks ideeks. Minu eriliseks huviks on tervise­ ja töökommunikatsioon.

Kristel Rannaääre

MSMediaga liitusin Tallinna Linnavalitsuse sisekommunikatsiooni auditi käigus, kus minu rolliks oli kvalitatiivuuringu läbiviimine, tulemuste analüüs ja ettepanekute tegemine organisatsiooni arenguks.

Oman kõrgharidust rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse erialal. Hetkel õpin Tallinna Ülikooli magistrantuuris keele ja sotsiaalse kommunikatsiooni erialal. Olen õpingute käigus saanud kvalitatiivuuringu kogemuse Esta Kaalu seminaridel, mille ühe praktilise osana uurisin inimeste arusaama tervislikust eluviisist.

2015 aastal lõpetasin koolitusprogrammi, mis andis mulle pädevuse töötada kogemusnõustajana. Koolitus arendas mu seniseid teadmisis nõustamisest, grupijuhtimisest, psühholoogiast, suhtlusest, stressist jne.

Olen mitmete erinevate huvide ja kogemustega inimene. Enda teadmisi inimõiguste, juhtimise, psühholoogia, hariduse ja kommunikatsiooni valdkonnas olen täiendanud nii Eestis, kui välismaal. Olen töötanud hariduse, kommunikatsiooni, juhtimise ja inimõiguste valdkonnas nii riigiasutustes, eraettevõtetes, kui ka MTÜ’des. Mul on olnud võimalus töötada nii loodava, kui ka juba toimiva organisatsiooni tiimis, juhtida erinevaid projekte ja olla koolitaja. Lisaks olen aja jooksul omandanud kutse raamatukogunduses ja juhtinud kolm aastat vabariiklikku kooliraamatukogude sektsiooni.

Mart Soonik

Töötasin ajakirjanikuna aastatel 1991-1998 (sh kolm ja pool aastat TV3 uudisteankruna) ja alates 1998 aastast kommunikatsioonijuhina erinevates organisatsioonides, sh viis aastat Sotsiaalministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajana. Viimati nimetatust pärineb minu esmane kokkupuude tervisekommunikatsiooniga. Aegade jooksul olen osalenud nii tervisekommunikatsiooni teemaliste uuringute kui ka sotsiaalkampaaniate läbiviimisel. Olen läbi viinud ligi paarkümmend kommunikatsiooni auditit nii Eestis kui välismaal. Magistrikraadi omandasin Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonnas, minu uurimistöö teemaks oli töötajate motivatsioon ja rahulolu. Ülikoolis loengute pidamisega alustasin EBSis 2001 aastal ja 2006 aastast olen seotud Tallinna Ülikooliga. Minu põhiliseks valdkonnaks on praktilise suunitlusega õppeained, eelkõige organisatsiooni kommunikatsioon. 2015 aastal olin koolitaja programmis „Tervise ilmajaam“, mille eesmärk oli kõikides maakondades tõsta tervise edendajate suutlikkust enese projekte ellu viia ja vajalikke sihtrühmi kaasata. Tänasel hetkel olen kommunikatsiooni ettevõtte MSMedia juhataja ja õppejõud Tallinna Ülikoolis.

ME PAKUME KOMMUNIKATSIOONILAHENDUSI TÄHELEPANUTÖÖSTUSEST

Miks kommunikatsioonilahendused ja mida see praktikas tähendab

Kommunikatsioon on meie definitsiooni kohaselt eelkõige ühise tähenduse loomise teenistuses. Meie sõnumid, soovid ja tagasiside jõuavad adressaadini ainult sellisel juhul, kui me mõistame ja usaldame teineteist. Seega ei ole kommunikatsioonilahenduste loomine oma olemuselt ainult teate väljastamine ja sihiku sättimine vaid tegelike tulemuste saavutamine sõltub konsultandi kogemusest ja ümbritsevast arusaamise võimest. Tsiteerides oma head kolleegi Raivo Palmarut: „Kõik elusolendid, sh inimene, on kõike muud kui passiivsed. Inimesed ise ja kõik see, mida nad teevad, ei ole kaugeltki ainult keskkonna poolt esile kutsutud ja nad ei reageeri selle muutustele pimedalt. /—-/ Nii indiviidi kui ka sotsiaalse süsteemi kohastumise määrab indiviid või sotsiaalne süsteem ise. Me ei ole puunukud elu näitelaval, keda liigutavad keskkonnast tulevad nöörid ja meie kognitiivne aparaat ei ole passiivne organ, mis saab väljapoolt informatsiooni ja reageerib alati sellele vastavalt. /—-/ Sotsiaalne ei ole mingi inimeste (nagu Rousseau’l), tegevuste (nagu Meadil ja Parsonsil) või suhete kogum (nagu Marksil), vaid kommunikatsioonisüsteem (nagu Luhmannil). Siit saab pikemata selgeks kommunikatsiooni keskne roll ühiskonnas ja kommunikatsiooniteaduse võimalused probleemide seletajana ja lahendajana.” Praktikas tähendab see, et tuleb, mitte lihtsalt mehhaaniliselt (näiteks) pressiteateid vorpida vaid mõelda, milline on kogu kommunikatsioonitöö mõju ja missugune sihtrühmade eelhoiak.

Miks tähelepanutööstus ja mida see praktikas tähendab?

Siin on minu eeskujuks olnud David Nordforsi mõtted, kes on veendunud, et ilma tähelepanu saavutamata ei ole võimalik ühise tähendusruumi loomisega alustada. Ilma tähelepanuta puudub igasugusel kommunikatsioonil mõte. Kommunikatsioonijuhte ja ajakirjanikke peab Nordfors ühtemoodi tähelepanutööstuse töötajateks, kellest esimesed on organisatsioonide ja inimeste teenistuses ning teised tegutsevad avalikkuse huvides. Omast kogemusest võin kinnitada, et ka kommunikatsioonijuhid ei saa kvaliteetset tööd teha eetikat ja üldist hüve silmas pidamata. Tsiteerides tema tööd, mis räägib tähelepanust innovatsiooni loomise mõttes: „Communication is vital, and that the different attention workers maintain the innovation ecosystem by brokering intangible assets, creating a shared language and setting the agenda for the future./—-/ In a fullfledged attention economy the goal is simply to get either enough attention or as much as possible. Recall now what I pointed out earlier: if you have a person’s full attention, you can get them to perform physical acts, ranging from moving their eyes to follow you, to raising their hands, to applauding, to bringing you a glass of water, to handing you a sandwich, or, as is not uncommon in the case of rock groupies or sports fans, having sex with you (to cite a notorious example).“ Praktikas tähendab see lisaks tavapärastele suhtekorralduslikele vahenditele ka turundustegevuste kaasamist. Tuleb silmas pidada, et tähelepanu saavutamine eeldab loomingulisust, sõnum peab olema nähtav ja eristuv. NB! Mitte ainult tähelepanu iseeneses ei ole tähtis! Oluline on hilisem sihtrühma hoiakute või käitumise muutus, kuid ilma tähelepanu äratamata on see võimatu.

EstoniaEnglishRussia